Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume).

Meediaväljaanded

Otsustasin eraldi positiivse ja negatiivse näite välja toomise asemel hoopis kahe Eesti meediaväljaande veebiversiooni kasutatavust võrrelda, ning seda Nielseni komponentide põhjal. Lõpetuseks toon ka välja teiste konkurentide head ja vead, kes kahe näite vahepeale jäid.

Loe edasi “Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus”

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Loe läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO (eesti või inglise keeles) ja kirjuta ajaveebi selle kohta arvustus.

Kas mina olen häkker?

Sellist küsimust silmas pidades analüüsin ma Raymondi kirjutist enda vaatepunktist ning kui tuju tekib, vaidlen ka mõnes punktis vastu.

Häkkerlik suhtumine

  1. Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist – selline mõtteviis vajab optimistlikku aju, mis ei ole aga alati kõige ratsionaalsem. Optimistina leian aga, et see on täiesti tõsi ning tegelikult elu polegi midagi muud, kui mõttetute probleemidega maadlemine, sellest tuleb vaid rõõmu tunda.
  2. Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda – nii tõsi, kui see ka poleks, on seda raske täpselt piiritleda. Eriti probleemseks teeb asjaolu see, et ei ole kunagi universaalset lahendust ühele probleemile, nagu ei ole universaalset usku. Inimene, kes tahab ühte probleemi mitu korda lahendada, leiab selleks alati veenva põhjuse ning teda ei saa argumentidega takistada, sest tegu on tegelikult puhtalt usuga.
  3. Igavus ja nüridus on kurjast – mina ei ütleks selle kohta “kurjast”, kuna see on tihtipeale elu alustala. Stabiilsed asjad ongi igavad ja nürid, kuid ilma nendeta ei saa luua midagi uut ega huvitavat. Nagu ka kirjutises on hiljem väidetud, siis igavaid töid tuleb teha enese arendamiseks ja kommuuni panustamiseks.
  4. Vabadus on hea – selle punktiga nõustun samuti, kuigi inimkond ei ole siiani leidnud head tasakaalu anarhia ja autoritaarsuse vahel – oleme alati kahe vahel pendeldanud.
  5. Suhtumine ei asenda kompetentsi – ei asenda, kuid ilma selleta ka ei saa. Nagu vabadusega tuleb ka siin leida teatav kompromiss. Ise leian end pidevalt kahest spektri otsast – kord kiidan end liigselt, teinekord tunnen, et ma ei oskaks nagu midagi.

Kokkuvõttes võin öelda, et häkkerlik suhtumine on mul olemas.

Häkkeri põhioskused

  1. Õpi programmeerima – ja seda mitte ainult otseses mõttes. Programmeerimisoskus ei ole pelgalt programmijupi kirjutamine, mis lahendab mingi probleemi. Programmeerimisoskus on mõtteviis, mida kõigil ei ole. Mulle isiklikult tundub, et see ei ole midagi, mida saab lihtsalt niisama õppida (muidugi ma võin eksida), vaid see on osa isiksusest. Ise olen programmeerimise vastu huvi tundnud juba algusest peale ning tunnen umbes 3-4 keelt. Ühtegi neist ei tunne ma professionaalsel tasemel, kuid lugemisega saan vabalt hakkama küll.
  2. Hangi üks avatud lähtekoodiga Unixitest ja õpi seda kasutama – kirjutan seda postitust elementary OS-i kasutades, niiet siia võib panna ühe linnukese. Tõsi, ma pole Linuxi tööpõhimõtetesse niivõrd süvenenud, kui võiks, aga linnuke on linnuke. Siiski usun, et UNIX-id pakuvad juba tavakasutuseks piisavalt väljakutset, et ilma teatud häkkerlusoskuseta Windowsilt/macOS-ilt üle kolida ei saaks.
  3. Õpi kasutama veebi ja kirjutama HTMLi – ma ei loeks seda nii tähtsaks põhioskuseks, pigem on see hea koht, kust alustada. Mis puutub aga linnukesse, siis olen ka mitmete veebilehtedega tegelenud.
  4. Kui sa ei oska piisaval määral inglise keelt, õpi see ära – see on üks olulisemaid punkte, mis on tõepoolest seotud isiku väärtusega. Olen ka ise tähele pannud, et kui kasutaja internetis inglise keelt (või ükskõik, mis muud keelt) piisavalt ei oska (ehk korrektsuse nimel ei pinguta), ei ole ka erilise väärtuse looja. Emakeele tasemel ma inglise keelt küll ei oska ning mingiks eksperdiks end sel alal ei pea, kuid asja saan korrektselt aetud küll.

Kõik oskused on mul vähemalt pinnapealselt olemas, kuid eks neid on aega veel arendada küll.

Staatus häkkerikultuuris

  1. Kirjuta avatud lähtekoodiga tarkvara – ideaalses maailmas võiks see ju nii olla, kuid kahjuks ei maksa avatud lähtekoodiga tarkvara pooltki nii palju kui suletud. Mille poolt ma aga kindlalt olen, on koodi avalikustamine pärast raha teenimise lõppu. Samuti usun, et kui kood ei ole äriliseks kasutamiseks, toob selle lähtekoodi avaldamine ainult kasu. Ise olen kirjutanud nii avaliku kui kinnise koodiga tarkvara – vastavalt eesmärgile.
  2. Aita tarkvara testida ja siluda – väga hea soovitus, eriti algajatele ning on kasulik isegi siis, kui pole soovi kedagi ka tegelikult aidata: õppimisest saadav kasu endale on kordi suurem kui parandatud vead teistele. Ise olen tegelenud vaid vigadest teatamisega, kuid võiks ju ka teisi parandamisega aidata.
  3. Avalda kasulikku teavet – tegu on esimese “nüri ja igava” tööga, mida häkkerikultuuri staatuse välja teenimine nõuab. Igasugu kasulike dokumentide, teabelehtede ja KKK-de loomine on nagu koristamine – see on tüütu, kuid keegi peab seda aeg-ajalt tegema. Ise pole enda pead sellega eriti vaevanud, täpselt eelnimetatud põhjusel.
  4. Aita hooldada infrastruktuuri – e-postilistide haldamist ja tehniliste standardite loomist ühte patta panna on muidugi huvitav asjade üldistamine… Ütlen vaid seda, et kergemat sorti foorumi modereerimisega olen ka ise tegelenud ning see ei tundunud kaugeltki nii “must” töö, kui võiks arvata.
  5. Teeni häkkerikultuuri – mina ei näe mingit takistust igaühel häkkerikultuuri edendada ja levitada, see õigus ei ole ju piiratud vaid eliidile. Otseselt ma sellega ise tegelenud ei ole.

Selgelt joonistub välja, et mingit erilist staatust mul häkkerikultuuris ei ole, kuid pole hullu – see ei ole mu eesmärk kunagi olnud. Eks näis, mis tulevik toob.

Stiilipunktid

Igat punkti täpsemalt kommenteerima ei hakka, kuna neid on palju. Siin on lihtsalt minu kokkuvõtvad kommentaarid osade kohta:

  • Raske on aru saada, kas on kirjutama õppimise all mõeldud grammatikat või sisu. Igatahes on minul mõlemad täitsa käpas ning selle taga seisab ka riigieksami tulemus – 100%.
  • Ma ei taha üldse nõustuda häkkerluse sel moel raamidesse surumisega. Kuidas olen mina halvem häkker, kui ma ulmest, võitluskunstidest (püstolitest??), meditatsioonist, muusikast või sõnamängudest ei hooli? Ulmefännist hipi-laulja olemine ei pane inimest häkkeri mõtteviisi mõistma mitte üks raas kiiremini kui seda teeks krossisõitjast õudukasõber-ehitaja.
  • Kui nimi ei riku meest, siis kasutajanimi rikub? Võibolla. Ühel juhul on nimi mehele antud, teisel juhul ise valitud (kui see veel saadaval oli…). Küll aga ei ole enda isiku peitmine kasutajanime taha kuidagi seotud “lapsikuse ja tobedusega”. Kas Satoshi Nakamoto on tõesti “luuser”?

Selliste karmide kommentaaridega ma oma positiivselt alanud arvustuse lõpetan.

IT juhtimine ja riskihaldus

  • Kirjelda ajaveebiartiklis kaht tuntud IT-juhti (võivad olla nii Eestist kui mujalt), kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi ülaltoodud jaotuses (juht, suhtleja, treener…).

Kõigepealt ei osanudki ühtki kindlat juhti välja tuua, kelle kohta avalikkus (või vähemalt minagi) piisavalt teaks ning kes oleks ka miskit tulemuslikku saavutanud. Siis aga pärast natukest ajuragistamist mõtlesin ka veidi kastist välja ning leidsin meie “IT-ministri” Urve Palo ning RIA peadirektori Taimar Peterkopi. Otsustasin hinnata mõlemi vastavusi materjalis toodud juhitüüpide osas tuginedes viimatistele meediaartiklitele.

Urve Palo

Meie praegune Ettevõtlus- ja Infotehnoloogiaminister on majandus- ning ärijuhtimistaustaga, mistõttu võib öelda, et Ettevõtlusministriks sobib ta väga hästi. Küll aga tekib küsimus infotehnoloogia poolega, millega tal igasugune (hariduslik) kokkupuude puudub ning seega ka võib paljud juhiomadused automaatselt maha arvata. Analüüsiks võtan aluseks 2017. aasta sügise päevakajalise teema – lairibavõrgu “viimase miili” arendamine lõppkasutajateni.

  • Juht (leader) – Palol kui juhil võib ju olla selge pilt sellest, kuhu ta tahab jõuda (kiire nett maainimesteni), kuid üle kivide ja kändude ei ole see vedamise osa eriti edukalt läinud. Suvel maakondadele õhutustöö tegemise järel ei ole järgmine loogiline samm sügisel riigihanke väljakuulutamine, sest see jätab pool meeskonnast (antud juhul maakonnad) pettunult tegevuseta.
  • Teavitaja/suhtleja (communicator) – ka selle ette ei saa linnukest panna, kuna kas a) maakonnad said suvel Palo entusiasmist ja rahaga lõõpimisest valesti aru või b) meie minister ei oska nüüd sügisel maakondadele piisavalt hästi oma plaanimuutusi selgitada, sest viimased on ju nördinud.
  • Treener/juhendaja (coach– selle punktiga on nüüd 50/50, kuna maakondade “arengut” suutis ta stimuleerida küll, kuid jällegi on probleeme meeskonnatööga.
  • Mentor/õpetaja (mentor) – siin on küll lihtne: IT teadmisi ja kogemusi on proua Palol kahendskaalal null (0, false).
  • Arengumootor (change agent) – tundub, et midagi ta siiski vedada üritab ja see miski ei ole ka väga vanamoeline, niiet siit saab ta plusspunkti.
  • Ülemus (power broker) – teine linnuke on kirjas: kes ikka suudab alguses lubada üht ning pärast teha kannapöörde ja jätta endised partnerid tunnustuseta, väärib ikka tõelise Ülemuse tiitlit, kes ei kohku tagasi oma võimu kasutamise ees.

Mina arvan, et IT-minister Palo esindab arengumootorist ülemuse rolli, teistes jääb tal natuke vajaka.

Taimar Peterkop

Tegemist on õigusteaduskonna taustaga reservohvitseriga, kes praegu töötab Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektorina. Kuigi otsene IT haridus tal puudub, on ta varem töötanud Kaitseministeeriumis, kus ta vastutas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamise ning küberkaitse eest. Analüüsiks kasutan peamiselt ID-kaardi fiaskoga seotud ajakirjandusartikleid.

  • Juht (leader) – sihi pani ta juba paika peadirektoriks astudes ning viimase kahe aasta jooksul ei ole märgata olnud sellest sihist kõrvale kaldumist.
  • Teavitaja/suhtleja (communicator) – kuigi Peterkop ei ole ainus, kelle kaudu käis ID-kaardi turvaprobleemide selgitamine avalikkusele, ei saa talle selles osas midagi halba ette heita ning rahvast sai õigel ajal piisavas koguses teavitatud küll.
  • Treener/juhendaja (coach– kahjuks ei oska ma Peterkopi töötajate valikut ning koostöö edendamist kommenteerida, kuid vähemalt meedia ei ole selles osas probleeme näinud.
  • Mentor/õpetaja (mentor) – autoriteeti peaks tal jaguma arvestades varasemat kogemust ohvitserina ning küberkaitse arendamisega. Eriti tuleb ta “õpetaja” külg välja erinevates küberteemalistes ettekannetes.
  • Arengumootor (change agent) – erilist innovatsiooni temast ei kiirga, kuid riigiameti juhina ei ole see ka alati vajalik. Ta on öelnud, et püüab hoida tasakaalu funktsionaalsuse ja turvalisuse vahel, mis on igati mõistlik.
  • Ülemus (power broker) – ID-kaartide sertifikaatide sulgemises oli ka Peterkopil oma roll ning sellise otsuse tegemine ei ole lihtne. Praegu igatahes tundub, et kollektiivne otsus oli pigem õigustatud ning suurem oht sai seljatatud.

Raske on tuua välja kindlat kahte IT-juhi rolli, mis tema juhitüüpi domineerib. Pigem arvan, et tegu on igati tasakaalustatud oskustega juhiga, kes suudab hakkama saada kõigega, kuid samas ei hiilga millegi erilisega.

Kasutatud kirjandus:

  • https://www.mkm.ee/et/uudised/kuues-maakonnas-jatkub-kiire-interneti-baasvorgu-arendamine
  • https://geenius.ee/uudis/riik-investeerib-20-miljonit-eurot-et-maakohtadesse-internet-tuua/
  • https://www.ria.ee/ee/tanasest-on-ria-peadirektor-taimar-peterkop.html
  • http://www.ituudised.ee/uudised/2017/09/27/taimar-peterkop-kuberkuritegevus-on-uha-professionaalsem