Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume).

Meediaväljaanded

Otsustasin eraldi positiivse ja negatiivse näite välja toomise asemel hoopis kahe Eesti meediaväljaande veebiversiooni kasutatavust võrrelda, ning seda Nielseni komponentide põhjal. Lõpetuseks toon ka välja teiste konkurentide head ja vead, kes kahe näite vahepeale jäid.

Positiivne näide – äripäev.ee

Kuigi pildil olev leht (äripäev.ee/uudised) ei ole Äripäeva avaleht, satub sinna nt Google’i otsingu kaudu või avalehel oleva menüü kaudu. Avaleht on reklaamide jm segajate poolest siiski kirjum. Otsustasin hinnata just seda lehte, kuna teised konkurendid nii reklaamivaba lehekülge ei pakugi.

  1. Õpitavus – lehte sirvides õpib kiiresti, kuhu klikkides satub uudisele ja kuhu vajutades kuskile reklaamlehele. Menüüde asetused on loogilised ning asukohad kiiresti leitavad.
  2. Tõhusus – ühelt uudiselt teisele liikumine on kiire ning kui aeg-ajalt ilmuvad veerand ekraani katvad reklaamid sulgeda, siis ka artikli saab mugavalt loetud.
  3. Meeldejäävus – kuna ma varem Äripäeva veebi külastanud ei ole, siis ei oska ma ka seda punkti kommenteerida. Küll aga arvan, et kuna siin midagi keerulist ei ole, pole ka midagi erilist meelde tuletada.
  4. Veakindlus – üldiselt on lehel raske midagi valesti teha, kui just täpselt reklaami peale ei kliki. Mingeid peidetud linke ega reklaame pole, mis avanevad tühjale kohale või menüüikoonil klikkides tagaplaanil.
  5. Rahulolu – reklaamid ja tasulised artiklid on küll tüütud, kuid mõistetavad, sest ka nemad peavad leiva lauale tooma. Üldiselt olen portaaliga rahul, kuna lugeja jalgealust reklaamidega ära ei tõmmatud.

Negatiivne näide – uudised.tv3.ee

TV3-e uudisteportaal on tänapäeva veebireklaamide õuduse musternäide. Kas me sellist lehte tahtsimegi domeenile uudised.ee? Pärast kolmeminutilist uudistelugemist on mul taustal lahti kuus ON24 veebilehte, kust ma mitte kunagi mitte midagi ostma ei hakka. Oleks siis olnud Euronicsi või Klicki lehed, siis oleks ka miskit võibolla sirvinud…

  1. Õpitavus – lehel surfates olen õppinud palju: 1) vähem klikke = vähem reklaamlehti taustal; 2) pool lehte täitva reklaami peab iga kord sulgema paremal-üleval nurgas asuva ristikesega; 3) automaatselt mängivad hakkavad heliga reklaamvideod on mõnus reaktsiooniharjutus, kes suudab kiiremini pausile vajutada; 4) üllatus-üllatus – selgub, et uudis on tegelikult reklaamvideo taga, niiet pane julgelt reklaam taas tööle; 5) pole hullu, reklaame näeb ka terve videouudise ajal…
  2. Tõhusus – ainuke asi, mida ma nüüd tõhusalt teha oskan, on terve veebilehe ristist kinni panemine. Või siis reklaamieemaldaja kasutusele võtmine.
  3. Meeldejäävus – kuigi kasutan ka TV3-e uudistelehte esmakordselt, tean juba teistest uudisteportaalidest, et uisa-päisa kuskile klikkida ei tasu. Äripäeva lehel polnud seda teadmist vaja, kuid siin on.
  4. Veakindlus – ütleme nii, et on väheseid kohti, kuhu klikkides ei satu lugeja mõne reklaami peale. Õnneks on parandamine suhteliselt lihtne: klõpsa aga ristikesele.
  5. Rahulolu – kui Äripäeva lehte kasutades tekib mõistmine, miks need reklaamid mul nina ees on, siis TV3-e puhul tekib ainult suur viha kogu selle portaali ja brändi vastu.

Kokkuvõte

Teised meediaväljaanded, nagu Delfi, Postimees ja Õhtuleht, olid võrreldes TV3-e omaga täiesti kasutatavad. Midagi ei lennanud vastu nägu, miski ei hakanud automaatselt mängima. Siiski oli reklaamide hulk suurem kui Äripäeval.

Võrdlus oli minu jaoks nagu eksperiment, mida uuesti korrata ei tahaks. Hea, et kasutan brauseriks Operat, millel on reklaamiblokeerija sisseehitatud. Mis puutub aga vaestesse ajakirjanikesse, siis neid ma võin toetada vaid juhul, kui nad pakuvad mulle võimalust selle sisu eest maksta või piirduvad vaid mõistliku reklaamimääraga (kuigi ka sel juhul võiks olla võimalus reklaame raha eest eemaldada).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga