Maakeeli krüptorahadest ehk Bitcoin – rahanduse tulevik või suur pettus?

https://pixabay.com/en/cryptocurrency-business-finance-3085139/

Nüüd, kui Bitcoin on ka Delfi esilehele jõudnud, võib tõepoolest öelda, et midagi hakkab toimuma. Kuid mis see Bitcoin üldse on? Miks küsitakse ühe mündi eest ühe korraliku kasutatud auto hinda? On see üks suur petuskeem, järgmine ratsa-rikkaks võimalus, või saab rahvas sellisest asjast tõesti kasu?

Mis on krüptoraha?

Krüptoraha (ing.k. cryptocurrency) on lihtsalt öeldes hunnik nulle-ühtesid, mis arvutite vahel üle interneti liigub. Mis eristab aga krüptoraha muudest väljamõeldud netirahadest on keskserveri puudumine ning krüptograafiliste allkirjade kasutamine summade liigutamisel. Just seesama krüptomaagia peitub ka meie ID-kaartides ning laseb meil end üle interneti turvaliselt igapäevatoimetusi teha. Muidugi on krüptorahade tegelik tööpõhimõte mustmiljon korda keerulisem, kuid seda võite juba ise edasi uurida.

Krüptoraha pole aga tavaline raha, mille eest igast poest piima osta saab – vähemalt veel mitte. Isegi Eesti riik ei tea, mis olend see selline on: ühelt poolt mittetraditsiooniline valuuta, teisalt vara. Eriline on krüptorahade puhul ka see, et tavaliselt ei kontrolli neid ükski firma ega valitsusasutus. Igal krüptorahal on hoopis oma arendusmeeskond (või mitu!) ning kui nad peaks oma tegevuse järsku lõpetama, võib igaüks selle raha arendamist ise jätkata. Võimalik on isegi omaenda raha luua ning seda täiesti algusest või hoopis mõnest olemasolevast rahast. Rahaülekandeid ja kontoseisu ei halda ainult üks firma, vaid terve trobikond sama standardit kasutavat arvutit. Krüptorahasid on väga palju erinevaid, just nagu “päris” valuutasidki, ning nad on väga omanäolised.

Millest kõik alguse sai?

Kui erinevad pangad välja arvata, siis raha saatmiseks üle interneti on kõige populaarsem viis PayPal. See aga toetab ainult tavalisi vääringuid, nagu euro ja dollar. Majanduskriisi keskmes, 2008. aastal, alustati esimese krüptoraha – Bitcoini – arendamist ning järgmisel aastal said juba huvilised endale neid münte osta või “kaevandada”. Tol ajal polnud üks münt suurt midagi väärt, mistõttu on tollased mündikogujad praegu miljonärid. Põhiidee meeldis paljudele ning ei läinud kaua mööda, kui avatud lähtekoodiga projektist tehti mitmeid erinevaid versioone. Kuna raha liikumine on krüptovaluutade puhul suhteliselt(!) anonüümne, muutusid need mustal turul üsnagi populaarseks, kuid praegu kasutavad neid rahasid valdavalt kauplejad ja investorid, kes loodavad sellega rikkaks saada.

Konkreetsed valuutad

Praegu on erinevaid krüptovaluutasid ringlemas üle tuhande ning kõigi nende eesmärk ei ole sugugi sama. Vaatame hetke (21.12.2017) kõige populaarsemaid projekte:

  1. Bitcoin (~13000€/tk, kokku ~220 miljardi euro väärtuses münte) – krüptorahade “ema” on endiselt kõige levinum ja kuulsam. Selle põhiline eesmärk oli inimestevaheline turvaline väärtuse vahetus, kuid nüüd vaadatakse seda rohkem kui “digitaalset kulda”, kuhu oma säästud pankade eest hoiule panna.
  2. Ethereum (~670€/tk, kokku ~64 miljardi euro väärtuses žetoone [ing.k. token]) – suurim krüptoplatvorm, kus saab arendada erinevaid rakendusi ning ka teisi krüptorahasid. Selle eesmärk ei ole üldse raha olla, mis aga ei takista sel omamast väärtust.
  3. Bitcoin Cash (~2600€/tk, kokku ~44 miljardi euro väärtuses münte) – alles hiljuti “originaalsest” Bitcoinist eraldunud projekt, mille eesmärk on parandada selle nõrku külgi. Bitcoin Cashi (ehk Bcashi) ja Bitcoini kasutajate vahel on tekkinud palju erinevaid tülisid ja lennanud süüdistusi, mis kahjuks käib raha ja emotsioonide juurde. Võib mõelda, et kui Bitcoin on USD, siis Bitcoin Cash on AUD.
  4. Ripple (~0,90€/tk, kokku ~33 miljardi euro väärtuses vahendeid [ing.k. asset]) – seekord on tegu hoopis pankadele jm institutsioonidele suunatud lahendusega, mis pakub turvalist, kiiret ja odavat viisi pankadevaheliste maksete läbiviimiseks. Paljudele tulihingelistele on see vastukarva, sest pangad on just need, kellest nad eemale tahavad hoida.
  5. Litecoin (~250€/tk, kokku ~13 miljardi euro väärtuses münte) – juba aastaid koos Bitcoiniga populaarseimate krüptovääringute seas olnud Litecoini eesmärgiks on vahendada tavalisi väikseid makseid – nt saiakese ost kohvikust. Litecoini fännid on juba pikalt väitnud, et Bitcoin sellisteks ostudeks ei sobi, ning neil on ka õigus: Bitcoini tehingute teenustasud ulatuvad juba mitmekümnetesse eurodesse.

Krüptorahad on pidevas muutumises, nad suurenevad ja kahanevad väärtuses; paljud pole veel isegi oma lubaduste prototüüpigi valmis saanud, kuid samas on neid, kellel on juba toimiv toode/teenus müügis. Heaks veebileheks krüptorahadest ülevaate saamiseks on https://coinmarketcap.com/.

Kuidas valida see õige?

Paljud on kuulnud edulugusid inimestest, kes on kunagi Bitcoini ostnud, selle siis unustanud ning hiljuti avastanud, et nendest on saanud miljonärid. Kellele ei meeldiks samamoodi rikkaks saada? Kuid enne, kui kogu oma säästud sukasäärest suvalise maagilise netiraha vastu vahetada, tasub teha põhjalikku eeltööd, et mitte lõpetada kuhja väärtusetu valuutaga. Nagu ka kasutatud autot ostes tuleb teha taustakontroll ja proovida masin ise järele, tuleb ka krüptoraha uurida ning alguses väikese summaga mängida.

Kõige olulisem on enda uurimistöö ja sisetunne. Vali üks huvitav krüptoraha ning uuri selle kohta kõike, mida leiad. Loe läbi selle alusdokument (ing.k. whitepaper), sirvi foorumeid ja küsi küsimusi. Ära usalda vaid üht inimest, vaid kogu kokku võimalikult palju erinevaid arvamusi. Kui tunned, et selle raha/vahendi/žetooni omamisest võiks ka reaalselt kasu olla ning seda ümbritsev projekt lahendab mõne reaalse probleemi, oled leidnud “selle õige”. Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et kõik krüptovääringud ei olegi mõeldud ajas oma väärtust suurendama.

Üks algajasõbralik teenus, kust oma esimesed krüptorahad soetada, on Coinbase (coinbase.com). Teenustasud on neil keskmisest kõrgemad, kuid see-eest pakuvad nad turvalist ja mugavat ostukeskkonda. Bitcoin ja Ethereum on praegu populaarseimad vääringud ning nende eest saab juba soetada ka teisi krüptorahasid. Pidage meeles, et tulu teenimisel ei tohi ära unustada maksude maksmist (asjakohast infot leiab Maksuameti lehel emta.ee sisestades otsingukasti “krüptoraha”).

Investeeri vaid seda, mida oled valmis kaotama. Ratsa-rikkaks skeeme pole olemas.

Krüptotehnoloogia Eestis

Eesti kui e-riik ei ole sugugi jätnud võimalust kasutamata, vaid on usinalt asunud uut tehnoloogiat praktikasse rakendama. Kas teadsite, et Riigi Teatajas avaldatavate seaduste salvestamiseks kasutatakse paljude krüptorahade alustehnoloogiat – plokiahelat (ing.k. blockchain)? Ka Eesti uhkuse, X-tee andmete turvalisuse ja terviklikkuse tagamiseks kasutatakse sedasama, Bitcoiniga alguse saanud tehnoloogiat.

Ka erasektor on erinevate ideedega välja tulnud: Agrello on keskkond, kus saab luua lepinguid, mis on nii legaalselt siduvad kui masinloetavad (ing.k. smart contract); HashCoins OÜ tegeleb Polybius projektiga, mille eesmärk on luua krüptorahadega tegelev seaduslik pank; SmartLog arendab plokiahelal põhinevat logistikalahendust; Cuber on uue generatsiooni rahakott, mille arendust toetab LHV pank (see on ka esimene pank Euroopas, mis alustas koostööd ühe maailma suurima krüptorahade vahendajaga Coinbase).

Kasulikkus

Krüptorahad said alguse vahendajateta väärtuse vahetamiseks kasutatava valuutana ning on neid virtuaalvaluutasid, mis selle ülesandega enam-vähem hästi hakkama saavad. Eriti kasulikuks osutus Bitcoin Venetsueela kriisi ajal, mil need netimündid päästsid inimeste vara tohutu inflatsiooni küüsist (ning ka kogemata vara väärtust hoopis tunduvalt tõstsid). Kui Ripple suudab oma eesmärgi täita, muutuksid pankadevahelised maksed sisuliselt koheseks praeguse 1-2 päeva asemel. IOTA tahab aga olla vahendaja värkvõrgu (sellest ka projekti nimi: IoT – Internet of Things) liikmete vahel, mis vahetaks teiste omasugustega infot mikromaksete vastu. Häid ideid on teisigi, kuid vaid aeg näitab, mis tegelikult toimima hakkab.

Ohud

Nagu iga valdkonnaga, kaasnevad ka siin omad riskid ja ohud. Suureks probleemiks kogu krüptovaluutade ajaloo jooksul on olnud igasugused pettused, mis inimestele kõike kokku lubasid ja siis kadusid. Samuti on raskeid hoope andnud erinevad tarkvarast tulenevad vead, mida kräkkerid ja muidu ahned inimesed on ära kasutanud teistelt müntide ja žetoonide, vahel ka päris valuuta varastamiseks.

Praegu ajavad krüptorahade hindu kõrgeks suured investorite rahamäed, kes tihtipeale ei ole huvitatud projekti tegelikust kasust, vaid üritavad teiste kogenematute investeerijate arvelt ise rikastuda. Kõrgeid hindu on võrreldud ka .com-mulliga (ing.k. Dot-com bubble) milleeniumivahetusest, mis sai alguse uue tehnoloogia (Interneti) levikuga ning lõpuks lõhkes, kuna maailm ei olnud veel erinevate .com-firmade poolt lubatud teenusteks valmis. Mõned firmad lõpuks taastusid, kuid paljud jäid lõplikult pankrotti.

Kokkuvõte

Selge on see, et krüptomaailm on alles lapsekingades (või imikupapudes?) ning vara on öelda, kas sellest saab järgmine inimkonna suurim saavutus. Potentsiaali igatahes sellistel tehnoloogiatel on ning need kõik üritavad maailma mingil moel parandada või sellele väärtust juurde anda. Ei saa öelda, et tegu oleks puhtalt petturite ja kurikaelte maailmaga, kuid kuna paljud riigid pole veel seda ala reguleerinud, tuleb olla krüptorahadega tegeledes väga ettevaatlik.

Esmakordselt avaldatud ajakirjas [digi], nr 153, jaanuar 2018.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga