Walter Isaacson “Steve Jobs”

https://www.rahvaraamat.ee/images/products/001/174/777/thumbnails/big/f322a4c903024e8b4d6112373b78f737e8e82f3f/steve-jobs.jpg

Apple on firmana tuntud paljudele ja enamikel neist on ka kujunenud sellest nägemus: kas kasumiahne suurkorporatsioon, mis hoiab oma kliente vangis ja pigistab neilt välja iga viimse kui sendi, või taevalik kingitus maailmale, mis pakub klientidele vaid kompromissitult parimat ning tunneb nende vajadusi paremini kui keegi teine. Apple’i asutaja kohta teatakse enamasti ainult seda, et ta kandis valgeid tosse, siniseid teksaseid, musta kõrge kaelusega kampsunit ja tutvustas meisterlikult uusi puuviljatooteid.

Steven Paul Jobs oli sama vastuoluline kui tema firmagi: ta võis oma töötajaid taevani kiita või neid maatasa sõimata, mõlemat ühe ja sama päeva jooksul. Sama oli ka toodete disainide ja ideedega: ühel päeval “täielik saast,” järgmisel aga “ideaalne.” Ise nimetas ta sellist käitumist “üdini aususeks,” kuigi see kaldub minu arvates pigem mingisuguse vaimse häire poole. Samas oli tema disainitunnetus viimase peal: ta oskas peale vaadates tunde järgi üles lugeda väga täpseid üksikasju, mis ei kõlba ja tuleb ümber teha.

Tema vastuolulisus – pea kahepalgelisus – väljendus ka kõiges muus, näiteks rahas. Ta võis altruistlikult võtta aastapalgana välja vaid $1 ning keelduda juhatuse pakutavast aktsiapakist ning järgmisel hetkel nõuda firmalt eralennukit ning veelgi rohkem aktsiaid. Tal võis olla kodus vaid üks põrandalamp ja madrats, kuid elada hiiglaslikus mõisas ning sõita ringi oma Mercedese ja Porchega.

Jobs oli ühelt poolt suurepärane ärimees, kuid teisalt uskus ta, et Apple’i tooteid võiks saada osta igaüks. Ta võitles tuliselt toodete madala hinna (muidugi oli seal sees siiski piisav kasumimarginaal) ning intuitiivse kasutuskogemuse eest (kui eseme kasutamiseks on vaja juhendit, on see “saast”). Elu lõpuni oli tema eesmärgiks välja mõelda ja toota vaid parimaid tooteid, kõik muu oli teisejärguline.

Ta oli paadunud kinnise süsteemi põhimõtte järgija: kõik Apple’i tooted töötavad omavahel veatult, kuid teiste firmade lahendustega koostöö on pehmelt öeldes nõrk. Ta tõeliselt vihkas avatud süsteemi pooldajaid nagu Microsoft ja Google, kes uskusid, et üks operatsioonisüsteem võiks toimida paljude tootjate seadmetel. Tõde on see, et mõlemal on omad eelised.

Pole kahtlust, et tegu oli geniaalse mehega, kuid see geniaalsus kaasnes muude vägagi ebameeldivate omadustega. Üheks neist oli kangekaelsus, mis oli üks tema varajase lahkumise põhjuseid. Pärast vähi avastamist keeldus Jobs üheksa kuud selle välja lõikamisest, kuna ta suutis ignoreerida probleeme, millega ta tegeleda ei tahtnud. Samas suutis ta tänu kangekaelsusele nõuda oma alluvatelt vaid parimat.

Mida selle raamatu lugemine mulle juurde andis? Kindlasti näen ma nüüd Apple’it veidi teise nurga alt ning mõistan, miks nad teevad selliseid vastuolulisi otsuseid. Ma ei pruugi küll nõustuda Steve’i põhimõttega, et kinnine süsteem on parem kui avatud, kuid ma näen selle mõtteviisi kasu tavalise kliendi vaatepunktist. Edaspidi püüan ma järgida aga vähemalt üht Jobs’i kinnisideed: alati saab paremini.

Kas ma soovitan seda ka teistel lugeda? Tegu oli väga põneva ja kaasahaarava raamatuga, mille lugemine läks ludinal hoolimata 600+ leheküljest. Ma soovitan seda raamatut kõigile, kel on huvi toodete disainimise ja arenduse kohta, ja tehnikahuvilistele, kes tahavad rohkem teada arvutite (eriti Apple’i omade) kujunemisloost.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga